Ethereumi Layer 2 skaleerimislahendused

Plokiahela ökosüsteem koosneb neljast layerist (kihist): Layer 0, Layer 1, Layer 2 ja Layer 3. Ethereumi Layer 2 lahendused on peamiselt rakendatud kahe tehnoloogia abil: Optimistic Rollups ja ZK-Rollups.

Kõige populaarsemad Ethereumi Layer 2 lahendused on Arbitrum, Optimism, Blast, Manta Pacific, Base ja Starknet. Polygon on üks vanimaid ja tuntuimaid Ethereumi skaleerimislahendusi. Kokkuvõttes on Ethereumi Layer 2 lahendused plokiahelate kasutamisel hädavajalikud.

Mis on Layer  0, Layer  1, Layer  2 ja Layer  3

Plokiahela ökosüsteem koosneb neljast layerist (kihist): Layer 0, Layer 1, Layer 2 ja Layer 3. Järgnevalt vaatame neid termineid ja selgitame, kuidas iga layer teistest erineb.

Mis on Layer 0?

Layer 0 viitab madalaima taseme infrastruktuurile Layer 1 plokiahelate jaoks. Selle eesmärk on suurendada ühilduvust Layer 1 plokiahelate vahel; sageli kasutatakse terminit “interoperability” (koostöötamine) Layer 0 kirjeldamiseks.

Layer 0 infrastruktuur muudab plokiahelate vahelise suhtluse sujuvaks ja tõhusaks. See võimaldab luua laiemat ja mitmekesisemat ökosüsteemi võrreldes traditsioonilise mudeliga, kus Layer 1 plokiahelad on eraldatud silod.

Cosmos ja Polkadot on kõige tuntumad Layer 0 projektid. Avalanche omab samuti sarnast tehnoloogiat. Üksikasjalikud ülevaated iga projekti kohta leiate, klõpsates peamenüüs valikut Krüpto ja valides Krüptoraha tutvustused.

Kõik Layer  0-d töötavad sarnasel põhimõttel. Keskmes on “master chain,” mis toimib andmete valideerimise ja turvalisuse keskpunktina. Teised plokiahelad on seotud master chainiga. Selline rakendus võimaldab jagatud turvalisust ja kiireid ühendusi plokiahelate vahel.

Allolev pilt kirjeldab Polkadoti ökosüsteemi. See aitab mõista, kuidas Layer  0 infrastruktuur on üles ehitatud.

Iga Layer  0-l on oma põlistoken, mida master chaini valideerijad stakivad. Näiteks Polkadoti põlistoken on DOT ja Cosmose oma ATOM.

Iga Layer 0 rakendus on unikaalne ökosüsteem. Layer 1 plokiahelad luuakse sellesse ökosüsteemi vastavalt konkreetsetele reeglitele. Tavaliselt loovad rakenduste arendajad iga rakenduse jaoks ühe Layer 1. Näiteks võib plokiahelal põhinev mäng omada kohandatud Layer 1. ja kohandatud tokenit.

Layer  0 vs. Token Bridge

Layer  0 ja token bridge (tokenite sild) on erinevad lahendused, kuigi mõlemad ühendavad plokiahelaid. Järgnevalt uurime nende tehnoloogiate erinevusi.

Layer  0 rakendus on ökosüsteem, kus on kümneid või sadu omavahel ühendatud plokiahelaid, mis on ühendatud master chaini (keskuse) kaudu. Seevastu token bridge on ehitatud kahe plokiahela vahele, mis ei pruugi olla ühilduvad.

Token bridged eksisteerivad kõigi suuremate plokiahelate vahel. Näiteks Ethereumil ja Solanal on mitu token bridge’i, nagu Wormhole, Allbridge ja Carrier. Token bridge on vajalik ka tokenite liigutamiseks Layer 1 ja Layer 2 plokiahelate vahel. Allpool on pilt Ethereumi ja Base (Layer 2) vahelisest token bridgest.

Nagu nimigi ütleb, võimaldab token bridge tokenite ülekandmist ühelt plokiahelalt teisele. Näiteks kui Ether (ETH) kantakse Solana plokiahelale, lukustatakse ETH bridge’i Ethereumi poolel nutilepingusse. Pärast seda loob nutileping Solana plokiahelal vastava arvu tokeneid.

Isik, kes kasutas bridge’i, saab tokenid igal ajal tagasi kanda ja saada endale algsed ETHd tagasi Ethereumi plokiahelal. Vastav loogika töötab kõigis token bridgedes.

Pange tähele, et Layer 0 infrastruktuur võib samuti sisaldada bridge’e teistele plokiahelatele. Näiteks Polkadot võib luua bridge’i Ethereumile, ühendades Ethereumi plokiahela kõigi Polkadoti ökosüsteemi plokiahelatega.

Mis on Layer 1?

Termin Layer 1 on muutunud tuttavaks läbi Ethereumi, kuna Ethereumi Layer 2 tasemed on kogunud viimastel aastatel populaarsust. Selle tõttu on paljud krüptoinvestorid hakanud uurima Layer 1 ja Layer 2 terminite tähendust.

Pange tähele, et Layer 1 ei ole sünonüüm Ethereumile. Näiteks Bitcoinil on olnud teine Layer  (Lightning Network) juba üle viie aasta. Bitcoini plokiahel ehk MainNet on seega Layer 1. Peaaegu kõik tuntud plokiahelad, sealhulgas Bitcoin, Ethereum, Solana, Cardano jne, on Layer 1-d. Layer 1-l sooritatud tehingute eest makstakse selle plokiahela põlistokenitega.

Layer 1 ei tähenda, et selle all peaks olema Layer 0. See on väga ebatavaline. Näiteks Bitcoini või Ethereumi all ei ole Layer 0 infrastruktuuri. Layer 0 leidub ainult siis, kui Layer 1 plokiahel on loodud Layer 0 ökosüsteemis (nt Cosmos või Polkadot).

Layer 1 plokiahel garanteerib turvalisuse teisele Layerile. See tähendab, et kõik Layer 2-d on seotud Layer 1 plokiahelaga.

Mis on Layer  2?

Nagu nimigi ütleb, on Layer 2 plokiahelad ehitatud Layer 1 plokiahelate peale. Layer 2 eesmärk on vähendada Layer 1 tehingukoormust ja seega suurendada selle jõudlust. Layer 2-d suudavad käsitleda suuremat hulka tehinguid madalamate kuludega võrreldes Layer 1 plokiahelatega.

Termin Layer 2 on muutunud üldsusele tuttavaks läbi Ethereumi. Sel juhul viitab Layer 2 Ethereumi skaleerimislahendustele. Nende eesmärk on leevendada ummikuid Ethereumi plokiahelal ja pakkuda odavaid ja kiireid tehinguid – ilma ohverdamata Ethereumi turvalisust.

Kõige tuntumad Layer 2 lahendused on Arbitrum, Optimism, Base ja Blast. Nad kasutavad Optimistic Rollups tehnoloogiat. Ethereumi Layer 2 lahendused on samuti ehitatud EVMga (Ethereum Virtual Machine) ühilduvaks, seega saab Ethereumil loodud rakendusi hõlpsasti kloonida Layer 2 tasemetele.

Allolev tabel loetleb põhiinformatsiooni kõige olulisemate Ethereumi Layer 2 lahenduste kohta.

Turuosa põhineb nutilepingutes lukustatud vahenditel.

Pange tähele, et tehingud, mis sooritatakse Layer 2 tasemel, makstakse Layer 1 põlistokeniga. Näiteks Bitcoini Lightning Networki tehingutasud makstakse Bitcoiniga. Arbitrumi, Optimismi ja teiste Ethereumi Layer 2 tasemete tehingutasud makstakse Etheriga (ETH).

Layer 2-l võib olla ka oma token. Näiteks Lightning Networkil ei ole seda, kuid paljudel Ethereumi Layer 2 tasemetel on token. Kui on olemas token, siis on see ka valitsemistoken.

Mis on Layer 3?

Layer  3 pakub täiendavat skaleerimistaset Layer 2-le. Kuigi Layer 2 parandab oluliselt Layer 1 skaleeritavust, ei saa olla kunagi liiga palju jõudlust.

Layer 3 on tuntud ka kui hajutatud rakenduste layer . Idee on luua iga rakenduse jaoks Layer 3. Layer 1 ja 2 on üldotstarbelised operatsioonisüsteemid, mis suudavad toetada laia valikut rakendusi.

Kuigi Layer 3 lahendused toovad rohkem tõhusust ja skaleeritavust, vähendavad uute Layeride lisamine paratamatult turvalisust. Kiirema kiiruse ja skaleeritavuse saavutamiseks tuleb teha teatud kompromisse.

Layer 3 lahenduste arendamine on praegu algusjärgus. Kõige kuulsam Layer 3 on Degen Chain, millel on oma DEGEN token. Degen on Layer 3 lahendus, mis on ehitatud Layer 2 lahenduse Base peale.

Optimistic Rollups vs. ZK Rollups

Ethereumi Layer 2 lahendused on peamiselt rakendatud kahe tehnoloogia abil: Optimistic Rollups ja ZK-Rollups. Järgnevalt vaatame nende kõige olulisemaid omadusi.

Optimistic Rollups

Optimistic Rollups on kõige populaarsem tehnoloogia Ethereumi Layer 2 lahenduste jaoks. See võimaldab ehitada Ethereumile täiendava töötlemiskihti. Tehingud koondatakse rühmadesse regulaarsete intervallidega ja saadetakse seejärel Ethereumi plokiahelale (Layer 1) ohutuks säilitamiseks.

Optimistic Rollups pakub oluliselt kiiremaid ja odavamaid tehinguid kui Ethereumi plokiahel. See säilitab ka Ethereumi turvalisuse, kuna see kasutab Ethereumi konsensuslayerit tehingute lõplikuks kinnitamiseks.

Arbitrum, Optimism ja Base on kõige tuntumad Layer 2 lahendused, mis kasutavad Optimistic Rollups tehnoloogiat. Nendest projektidest kirjutame selles artiklis hiljem üksikasjalikumalt.

ZK Rollups

ZK-Rollups on Layer 2 tehnoloogia, mis on pälvinud märkimisväärset tähelepanu. Selle põhiprintsiip on sama mis Optimistic Rollups tehnoloogial. ZK-Rollups võimaldab luua uue töötlemislayeri (kihi)  Ethereumile, mille tehingud salvestatakse rühmadesse Ethereumi plokiahelas.

Tehniliselt on ZK-Rollupsil ja Optimistic Rollupsil üks oluline erinevus. Kui Optimistic Rollupsi kasutatakse, kontrollib ja töötleb tehinguandmeid rühm valideerijaid enne, kui need lisatakse Ethereumi mainneti. ZK-Rollups põhineb aga null-teadmise tõenditel.

Null-teadmise tõendid võimaldavad tehinguid kinnitada, ilma et nende sisu avalikustataks. See pakub kasutajatele oluliselt paremat privaatsust, kuid muudab autentimisprotsessi veidi keerukamaks ja arvutuslikult kallimaks.

Kuigi ZK-Rollups ei ole laialdaselt kasutusel, on mitmed projektid teatanud plaanidest need tulevikus oma Layer 2 lahendustesse integreerida. ZK-Rollups saab tõenäoliselt järgmiseks megatrendiks Layer 2 lahendustes, kuna detsentraliseeritud rakendused ja plokiahelad püüavad parandada oma skaleeritavust ja pakkuda paremat privaatsust. Polygon on üks selle tehnoloogia teerajajaid.

Kõige populaarsemad Ethereumi Layer 2 lahendused

Kõige populaarsemad Ethereumi Layer 2 lahendused on Arbitrum, Optimism, Blast, Manta Pacific, Base ja Starknet. Järgnevalt saate põhiinformatsiooni kõigi nende projektide kohta. Teistel plokiahelatel on oma Layer 2 lahendused, kuid Ethereumi põhised lahendused on kõige populaarsemad.

Oleme samuti avaldanud põhjaliku algaja juhendi Bitcoini Layer 2 kohta, st Lightning Network. Seda saate lugeda siit.

Arbitrum

Arbitrum on Layer 2 skaleerimislahendus, mille on loonud Offchain Labs. See kasutab Optimistic Rollups tehnoloogiat. Arbitrumi eesmärk on vähendada Ethereumi võrgu ummikuid, lisades uue töötlemiskihi. Allpool on pilt Arbitrumi ametlikult veebisaidilt (arbitrum.io), kust leiate rohkem teavet projekti kohta.

Nagu ka teisedki populaarsed Layer 2 lahendused, on Arbitrum ühilduv EVM-iga (Ethereum Virtual Machine). See ühilduvus on teinud Arbitrumi rakenduste arendamise väga lihtsaks. Paljud populaarsed rakendused on juba kloonitud Ethereumist Arbitrumi.

Arbitrum on kõige edukam Layer 2 lahendus DeFi sektoris. Artikli kirjutamise hetkel on selle likviidsus DeFi sektoris suuruselt viies, isegi kui arvestada kõiki Layer 1 plokiahelaid.

Lisaks EVM-iga ühilduvusele on Arbitrum arendanud oma Arbitrum Virtual Machine (AVM). Tänu sellele toetab Arbitrum mitmeid erinevaid programmeerimiskeeli, mis muudab selle rakenduste arendajatele kergelt kasutatavaks.

Arbitrumil on ka oma põlistoken, mida nimetatakse ARBks. See toimib Arbitrumi protokolli valitsemistokenina. ARB tokenite omanikud saavad osaleda protokolli otsustusprotsessides ja otsustada Arbitrumi tulevase arengu üle.

Optimism

Optimism on üks populaarsemaid Layer 2 lahendusi turul. Optimism kasutab Optimistic Rollups tehnoloogiat, tagades kasutajatele tõhusa ja skaleeritava alternatiivi hajutatud rakenduste arendamiseks.

Optimism on kiire, stabiilne ja äärmiselt skaleeritav Layer 2 lahendus. See võimaldab kasutajatel sooritada tehinguid oluliselt kiiremini ja odavamalt kui Ethereumi plokiahelal. Optimism on atraktiivne valik arendajatele ja kasutajatele, kes soovivad tõhusalt kasutada nutilepinguid ja detsentraliseeritud rakendusi ilma kõrgete tehingukulude või viivitusteta.

Allpool on pilt Optimismi veebisaidilt (optimism.io), kust leiate rohkem teavet projekti kohta.

Optimism ja Arbitrum olid algselt ainsad olulised konkurendid Layer 2 lahenduste võidujooksus. Nüüd on see sektor laienenud kümnetele projektidele, millest kümme on saavutanud märkimisväärse populaarsuse. Optimism on mõnevõrra üllatuslikult jäänud Arbitrumist kaugele maha. Eriti DeFi sektoris on selle likviidsus vaid kolmandik Arbitrumi omast.

Optimismil on oma valitsemistoken, OP. Selle omanikud saavad osaleda otsustusprotsessis, mis puudutab Optimismi protokolli tulevikku.

Blast

Blast on üks uusimaid tulijaid Ethereumi Layer 2 konkurentsis. Tehniliselt on Blast EVM (Ethereum Virtual Machine) ühilduv skaleeritavuslahendus, mis kasutab Optimistic Rollups tehnoloogiat. See võimaldab Blastil töödelda tehinguid kiiresti ja kulutõhusalt.

Blast on populaarsust kogunud tänu sellele, et see võimaldab kasutajatel teenida tootlust Etheri (ETH) ja valitud stabiilsete müntide eest, mis kantakse üle platvormile. Investeerijad saavad oma vahenditelt teenida intressi, ilma et peaksid osalema stakingu protsessis ja oma tokeneid lukustama. See on Blasti selge tugevus võrreldes Arbitrumi ja Optimismiga. Tehniliselt on rakendused üsna identsed.

Blastil on ka oma põlistoken, mida nimetatakse BLASTiks. Märkimisväärne osa tokenitest jagatakse Blasti kasutajatele punktimeetodi abil. Blasti kasutajad koguvad punkte olles teatud aja jooksul platvormil aktiivsed.

Manta Network

Manta Network (MANTA) on üks populaarsemaid projekte, mis kasutavad ZK tehnoloogiat. Viimasel ajal on see kogunud tohutut populaarsust investorite seas. Manta Networki eesmärk on lahendada plokiahelate piiranguid, kasutades kahte eraldi võrku: Manta Pacificut ja Manta Atlanticut.

Manta Atlantic on Layer 1 plokiahel, mis kasutab Polkadoti infrastruktuuri, olles seega Polkadoti parachain. Manta Atlantic toetab zk-SNARK tõendeid (Zero-Knowledge Succinct Non-Interactive Argument of Knowledge), mis krüpteerivad veebitehingute andmed ja suurendavad kasutajate privaatsust. Manta Atlantic ühendab Polkadoti pakutava turvalisuse ja skaleeritavuse, pakkudes arendajatele suurepärast platvormi ZK-põhiste rakenduste loomiseks.

Manta Pacific kasutab Celestia modulaarset plokiahelat ja Polygoni CDK-d (Chain Development Kit), et saavutada oma tegevustes parim skaleeritavus. Manta Pacific võimaldab arendada EVM-ühilduvaid ZK-põhiseid rakendusi madalate tehingukuludega.

Manta Networkil on ka oma põlistoken, mida nimetatakse MANTAks. Selle peamine funktsioon on toimida Manta Networki valitsemistokenina. MANTA on saanud krüptoraha investorite seas suhteliselt lühikese ajaga väga populaarseks. Selle peamine põhjus on investorite kõrged ootused ZK-põhiste skaleeritavuslahenduste arendamisele.

Base

Base on Layer 2, mille on arendanud krüptoraha börs Coinbase. Coinbase arendas Base’i kui skaleerimislahenduse, mis pakub turvalist, taskukohast ja arendajasõbralikku platvormi. Nagu ka tema peamised konkurendid, kasutab Base Optimistic Rollups tehnoloogiat.

Allpool on pilt Base’i ametlikult veebisaidilt (base.org), kust leiate täpsemat teavet projekti kohta.

Base’i võrreldakse sageli Arbitrumi ja Optimismiga, mis on tehniliselt samaväärsed lahendused. Base’i trumbiks on Coinbase’i börs, mis võimaldab rakendustel pääseda ligi krüptobörsi tohutule kliendibaasile ja ressurssidele.

Base erineb oma konkurentidest ka selle poolest, et Base ei käivita tõenäoliselt kunagi oma tokenit. See on halb uudis investoritele, kes soovivad teenida kasumit selle ökosüsteemi kasvust. Ainus viis selleks on osta Coinbase’i aktsiaid.

Base on üks kõige lootustandvamaid Layer 2 lahendusi turul. Selle edu sõltub sellest, kui hästi see integreerub Coinbase’i ökosüsteemi. Base on krüptomaailmas kiiresti populaarseks saanud ja selle kasutajabaas on kasvanud stabiilselt.

Vaadake ka meie Base’i juhendit, mis sisaldab üksikasjalikumat teavet projekti kohta.

Starknet

Starknet on Layer 2 lahendus, mis põhineb ZK-Rollups tehnoloogial. See eristab seda kõige populaarsematest Layer 2 lahendustest, mis on ehitatud Optimistic Rollups tehnoloogia abil. Starknet on EVM-ühilduv, seega ei ole Ethereumi rakenduste (Dappide) üleviimine Starknetile probleem.

Üks Starkneti põhitehnoloogiatest on STARK (Scalable Transparent ARgument of Knowledge). See viitab tehnoloogiale, mis võimaldab tehinguid kinnitada nende sisu avaldamata. See tagab platvormi kasutajatele kõrge privaatsuse ja turvalisuse. Tänu STARK tehnoloogiale ja ZK-Rollupsile on Starknet üks kõige võimekamaid Layer 2 lahendusi privaatsuse ja turvalisuse osas.

Starknet on samuti käivitanud oma valitsemistokeni, mida nimetatakse STARKiks. Lisaks pakub Starknet oma kasutajatele võimalust maksta võrgutehingute tasusid ETH või STARK tokenitega. Lisaks ülaltoodud funktsioonidele saavad STARK tokenite omanikud teenida passiivset tulu stakinguga.

Polygon vs. Layer 2 lahendused

Polygon on üks vanimaid ja tuntuimaid Ethereumi skaleerimislahendusi. See on mitmekülgne Layer 1 plokiahel, mis on kõige paremini tuntud oma Ethereumiga ühilduva Polygon PoS Chain kõrvalplokiahela poolest. On oluline mõista, et Polygon ei ole Layer 2 lahendus, vaid Ethereumi kõrvalplokiahel.

Polygon pakub erinevaid skaleerimislahendusi ja tööriistu rakenduste arendajatele. Lisaks PoS kõrvalplokiahelale on Polygoni kõige olulisemad uuendused Polygon Miden, Polygon CDK ja Polygon zkEVM.

Polygon Miden on modulaarne täitmiskeskkond, mis kasutab ZK tehnoloogiat ja mille eesmärk on laiendada Ethereumi võrgu võimalusi. Polygon Chain Development Kit (CDK) on avatud lähtekoodiga tööriistakomplekt rakenduste arendajatele, kes soovivad luua ZK-põhiseid Layer 2 lahendusi Ethereumi ökosüsteemi jaoks.

Polygon on suunanud märkimisväärseid ressursse zkEVM tehnoloogiale. Polygon zkEVM on skaleerimislahendus, mis kasutab ZK tehnoloogiat ja on ühilduv EVM-iga (Ethereum Virtual Machine). EVM-ühilduvus tähendab, et olemasolev Ethereumi infrastruktuur ja tööriistad on ühilduvad. Polygon zkEVM pakub arendajatele sama kasutajakogemust nagu Ethereumi plokiahel, kuid parema skaleeritavusega.

Allpool on pilt Polygoni veebisaidilt.

Hoolimata Polygoni laienemisest viimastel aastatel on selle Ethereumi kõrvalplokiahel (Polygon PoS Chain) endiselt kõige tuntum ja kasutatavam lahendus. Polygoni PoS Chain erineb märkimisväärselt Ethereumi Layer 2 lahendustest.

Nagu nimigi ütleb, on Layer 2 lahendused ehitatud Ethereumi peale, samas kui Polygoni kõrvalplokiahel toimib iseseisva plokiahelana Ethereumi kõrval. See muudab selle Layer 2 lahendustest vähem sõltuvaks Ethereumist. Lisaks annab tehniline rakendus Polygonile suurema autonoomia ja laiema funktsionaalsuse.

Polygoni PoS Chain võimaldab arendajatel luua skaleeritavaid ja keerukaid hajutatud rakendusi (Dapp) ilma Ethereumi piiranguteta, millega Layer 2 lahendused võivad silmitsi seista. Polygoni PoS Chain’il on ka oma põlistoken, mida nimetatakse MATICuks, mida kasutatakse tehingute tasumise ja stakinguks. Ethereumi Layer 2 lahendustel ei ole stakingut ja nende tehingutasud makstakse Etheriga (ETH).

Loe rohkem projekti kohta meie põhjalikust Polygoni juhendist.

Layer 2 lahendused investeeringuna

Kokkuvõttes on Ethereumi Layer 2 lahendused plokiahelate kasutamisel hädavajalikud. Need pakuvad tõhusaid ja skaleeritavaid alternatiive paljudele uuendustele, millest GameFi ja RWA on suurepärased näited. Layer 2 lahenduste abil saab Ethereumi ökosüsteem laieneda veelgi ja pakkuda mitmekesisemaid ja uuenduslikumaid rakendusi, mis võimaldavad täielikult rakendada plokiahelate kogu potentsiaali.

Investorite vaatepunktist võivad nii Ethereum kui ka Layer 2 lahendused olla atraktiivsed investeeringud, kuna need pakuvad võimalust osaleda Ethereumi ökosüsteemi kasvus. Layer 2 lahenduste jõuline areng kajastub otseselt Ethereumi ökosüsteemi suurenenud konkurentsieelises võrreldes teiste plokiahelatega, nagu Solana.

Solana suurim trump on alati olnud selle kiirus ja madalad tehingukulud. Kuid Ethereumi Layer 2 lahenduste populaarsus on seda konkurentsieelist vähendanud, samal ajal kui ootused Ethereumi ökosüsteemi arengu suhtes on tõusnud.

Investori vaatepunktist on probleemiks Layer 2 sektori killustatus. Valikuid on palju, seega kuidas valida õiget? Kui arvestada ka Layer 0 ja Layer 3 projekte, on veelgi rohkem tokeneid, mille vahel valida. Sellele küsimusele pole õiget vastust.