Mis on Bitcoin (BTC)?

Bitcoin (BTC) on maailma tuntuim krüptoraha. See on täielikult digitaalne valuuta ja kasutab andmesalvestusena hajusandmebaasi nimega plokiahel. Bitcoin toimib peer-to-peer (P2P) võrgu põhimõttel, millega saab liituda igaüks, kes laadib alla Bitcoini tarkvara.

Bitcoinist lühidalt

• Bitcoin on kõige tähtsam krüptoraha ning sellel on suurim turukapitalisatsioon.
• Bitcoini lühend (märgis krüptorahade börsidel) on BTC.
• Bitcoini asutaja Satoshi Nakamoto identiteet on üks 21. sajandi suurimaid mõistatusi.
• Pärast Satoshi Nakamoto lahkumist kogukonnast 2011. aastal ei ole Bitcoinil olnud juhti ega eestkõnelejat.
• Bitcoini hajusandmebaasi nimetatakse plokiahelaks.
• Kaevandajad, kes kasutavad spetsiaalselt ehitatud arvuteid, vastutavad plokiahela uuendamise eest.
• Bitcoin on disinflatsiooniline valuuta, mis tähendab, et selle inflatsioonimäär väheneb pidevalt ja jõuab lõpuks nullini.
• Praegu luuakse iga ploki kohta 3,125 uut bitcoini, kuid maksimaalne kogus on 21 miljonit bitcoini.
• Lisaks sadadele miljonitele erainvestoritele omavad Bitcoini ka börsil noteeritud ettevõtted ja valitsused.
• Bitcoini saab hõlpsasti osta populaarsetelt krüptoraha börsidelt.

Bitcoini põhiandmed

Praegust Bitcoini hinda saad vaadata sellelt lehelt: Bitcoini (BTC) hind.

See artikkel on Bitcoini algajate juhend. Artiklis käsitletakse Bitcoini ajalugu, tehnoloogiat ja ostuprotsessi. Lõpuks vaatame ka Bitcoini tulevikku ning selle potentsiaali investeeringuna.

Bitcoini ajaloo varjased aastad

Bitcoini ajalugu algas 2008. aasta 31. oktoobril, kui Satoshi Nakamoto avaldas Bitcoini valge raamatu krüptograafia meililistis. Satoshi Nakamoto on pseudonüüm või alias; tema tegelik identiteet on teadmata.

Satoshi alustas Bitcoini programmi koodi arendamist 2007. aastal. Siiski hoidis ta projekti enda teada ja keegi teine ei teadnud Bitcoini olemasolust enne white paper’i avaldamist.

Bitcoin plokiahel käivitati 3. jaanuaril 2009. Seda päeva peetakse Bitcoini sünnipäevaks. Sel päeval loodi Genesis plokk, mis sisaldas esimest Bitcoini aadressi.

Aasta 2009 oli Bitcoini ajaloos rahulik. Projektist oli huvitatud vaid käputäis inimesi. Üks neist oli Hal Finney, kellele Satoshi Nakamoto saatis esimese Bitcoini tehingu: kümme bitcoini.

Allpool on Hal Finney säuts, mille ta kirjutas veidi pärast Bitcoini plokiahela käivitamist. See on Bitcoini kõige kuulsam säuts.

Running bitcoin

— halfin (@halfin) January 11, 2009

Üks esimesi Bitcoini arendajaid oli Martti Malmi Soomest. Lisaks Bitcoini programmi koodi redigeerimisele osales ta ka arutelufoorumi haldamises. Malmi ehitas ka ühe esimestest Bitcoini kauplemisplatvormidest.

Bitcoin hakkas laiemat tähelepanu koguma 2010. aastal. Sel ajal intensiivistus ka arutelu Satoshi Nakamoto rolli üle. Kui kogukond kasvas kümnete tuhandeteni, küsis üha rohkem inimesi Nakamoto positsiooni kohta Bitcoini “ainuvalitsejana”. Näiteks oli Satoshi ainus isik, kes vastutas koodi uuenduste eest.

Satoshi Nakamoto lahkus Bitcoini kogukonnast aastal 2011. Sellest ajast alates ei ole Nakamoto pühendunud Bitcoini arendusele, ega ole oma varasid, mis koosnevad peaaegu miljonist bitcoinist, üle kandnud. Saate lugeda rohkem Bitcoini varajastest aastatest ja Satoshi rollist selles artiklis: Satoshi Nakamoto ja Bitcoin.

Bitcoini ajalugu alates aastast 2017

Alates 2017. aastast on Bitcoinis toimunud olulised sündmused, sealhulgas SegWit uuendus, Lightning Network, Michael Saylor, El Salvador, 2022. aasta langev turg, Ordinals ja spot ETFid. Vaatame need nüüd ükshaaval läbi.

SegWit (2017)

SegWit uuendus (2017) on Bitcoini ajaloos oluline verstapost. SegWiti abil jagunes Bitcoin kogukond ja arendustöö pöördumatult kaheks.

Taustaks oli aastaid kestnud vaidlus Bitcoini skaleerimise üle. Üks kogukonna osa tahtis suurendada Bitcoini ploki suurust, samal ajal kui teine osa tahtis skaleerimisprobleemi lahendada Layer 2 lahendusega (Lightning Network).

SegWiti uuendus oli Lightning Networki funktsionaalsuse jaoks oluline uuendus, kuid ploki suuruse suurendamist nõudnud grupp ei soovinud selle toimumist. See viis hard forki ehk Bitcoini jagunemiseni 2017. aasta augusti alguses. Samal ajal sündis krüptoraha Bitcoin Cash.

Lightning Network (2018)

Bitcoini skaleerimise lahendus, Lightning Network, oma esimesi olulisi samme astus aastal 2018. Kuigi võrk oli suuruselt ja funktsionaalsuselt veel toores, hakkas see järgnevatel aastatel kiiresti laienema. Allpool olev pilt näitab Lightningi sõlmede globaalset jaotust 2024. aastal.

Täna on Lightning Network juba integreeritud suurimatesse krüptorahabörsidesse. Tehnoloogiaettevõtte Strike asutaja Jack Mallers on selle tehnoloogia kõige tuntum toetaja. Mallers oli ka El Salvadori Bitcoiniga liitumise oluline osa.

Michael Saylor (2020)

Michael Saylor sai 2020. aasta augustis esimeseks börsil noteeritud ettevõtte tegevjuhiks, kes ostis Bitcoini oma ettevõtte bilanssi. Ja see ei olnud väike ost, sest Microstrategy ostis Bitcoini 250 miljoni dollari eest.

Saylor sai kohe Bitcoin tööstuse kõige tuntumaks näoks. Ta on olnud üks Bitcoini silmapaistvamaid toetajaid ja on alates 2020. aastast osalenud tuhandetel konverentsidel, podcastides ja telesaadetes.

Microstrategy jätkab igal aastal Bitcoini ostmist ning ettevõte on juba miljardite dollaritega kasumis. Saylor on tõstnud ka teiste institutsioonide huvi Bitcoini vastu oluliselt.

El Salvador (2021)

Aastal 2021 sai El Salvadorist esimene riik, mis tegi Bitcoini ametlikuks vahetusvahendiks. Jack Mallers tegi eelpool mainitud ajaloolise teadaande Bitcoin 2021 konverentsil Miamis. El Salvador võttis Bitcoini kasutusele vahetusvahendina dollari kõrval septembris 2021.

Sellest ajast alates on riik investeerinud ka Bitcoini kaevandamisse termoenergiaga, mis on saadud vulkaanidest. Bukele on ostnud ka Bitcoini El Salvadori bilanssi.

At the bottom of the bear market, El Salvador started buying 1 #Bitcoin per day 🇸🇻

Today, #BTC hit a new all time high.

Strong hands 👏 pic.twitter.com/b1ybaoCPK6

— Bitcoin Magazine (@BitcoinMagazine) March 5, 2024

Bitcoin strateegia tõstis riigi ja selle presidendi, Nayib Bukele, maailmakaardile. Enne 2021. aasta uudispommi teadsid vähesed inimesed midagi El Salvadorist.

Esimene langev turg (2022)

Aastal 2022 koges aktsiaturg esimest suuremahulist langevat turgu alates 2008. aasta finantskriisist. Kuna Bitcoin sündis pärast 2008. aasta finantskriisi, ei olnud ta kogenud olulist aktsiaturu langust. Kuni 2022. aastani võisid Bitcoini investorid ainult oletada, mis juhtuks Bitcoini hinnaga, kui aktsiaturg pikaks ajaks langes.

Aastal 2022 langes Bitcoini hind koos tehnoloogiaaktsiatega. Samal ajal kukkusid ka teised krüptorahad 90 protsenti (või rohkem).

Aasta 2022 , kui mitmed börsid ja laenuteenused läksid pankrotti, nägi ka Bitcoini ökosüsteemi infrastruktuuri erakordset kokkuvarisemist. FTX börsi kokkuvarisemine novembris 2022 oli nendest kõige kuulsam.

Ordinals (2023)

Aastal 2023 said Bitcoin maksimalistid tõelise šokiravi, kui NFTd lisandusid Bitcoini plokiahelasse. Seda võimaldas Ordinals protokoll. See võimaldas kasutada Bitcoini ploki metaandmeid täiesti uuel viisil.

Ordinals sai võimalikuks pärast 2021. aasta Taproot uuendust. Bitcoini ökosüsteemis sündis NFT turg, sarnaselt platvormidele nagu Ethereum. Allpool on näidispildid Bitcoin-NFTst.

Lisaks loodi BRC-20 standard, mis võimaldas luua Bitcoini võrgus tokeneid, sarnaselt Ethereumi platvormile.

Enamik Bitcoini investoreid on tervitanud neid uuendusi, kuid mõned Bitcoin maksimalistid on isegi nõudnud Bitcoini programmkoodi parandamist. Nad näevad NFTsid kui midagi enamat kui spämmi. NFT buumi negatiivne külg on drastiliselt suurenenud tehingukulud.

Spot ETF (2024)

Üks olulisemaid päevi Bitcoini ajaloos oli jaanuaris 2024, kui USA-s kiideti heaks spot Bitcoin ETFid pärast enam kui kümneaastast võitlust. See oli suur võit Bitcoini kogukonnale ja samm laiema kasutuselevõtu suunas.

Spot Bitcoin ETFid on ETF fondid, mis hoiustavad bitcoine, seega mõjutavad need otseselt Bitcoini nõudlust ja spot hinda. Heaks kiideti üksteist spot ETF fondi. Kõige tuntum ja suurim oli Blackrocki iShares Bitcoin Trust märgisega IBIT.

Spot ETFid on olulised, kuna need võimaldavad paljudel institutsioonidel, kes regulatsiooni tõttu ei saa bitcoine hoida, osta bitcoine. Samuti alandavad need lävendit väikeinvestoritele bitcoini ostmisel.

Bitcoin on detsentraliseeritud makseprotokoll

Bitcoin on ülemaailmselt jaotatud võrgustik, mida opereerivad tuhanded arvutid, mida nimetatakse node’ideks. Iga selline node hoiab Bitcoini klienttarkvara töös.

Bitcoin võrgustik on avatud kõigile ja tarkvara on vabalt allalaaditav. Igaüks võib oma node’i käivitada ja liituda Bitcoin võrgustikuga. Bitcoin võrgustikul on kahte tüüpi node’e:

1. full (täis) node
2. lightweight (kerge) node.

Full node on arvuti, mis salvestab terve Bitcoini plokiahela ajaloo, mis on sadade gigabaitide suurune. Lightweight node on kergem versioon, mis laeb alla ainult peamise info. See kasutab SPV (Simple Payment Verification) meetodit, tuginedes full node’i poolt salvestatud teabele.

Node’ide ülesandeks on jälgida võrgustikku saadetud tehinguid. Nad tagavad, et tehingut sooritaval isikul on piisavalt vahendeid ja volitusi ülekande lõpuleviimiseks. Sobivuse korral suunatakse tehing kaevuritele töötlemiseks. Kaevurid on eriotstarbelised arvutid, mis lisavad tehingud uutesse plokiahela plokkidesse.

Allpool olev pilt näitab Bitcoini node’ide jaotust üle maailma.

Enim node‘e asuvad järgmistes riikides (2024):

• Tundmatu 65%
• Saksamaa 8.6 %
• USA 8.5%
• Prantsusmaa 2.2%
• Holland 1.8%
• Soome 1.6 %

Reaalaja andmeid saab vaadata aadressilt bitnodes.io/nodes/live-map/.

Bitcoin võrgustiku node’id edastavad uued tehingud mempool’i, justkui virtuaalsesse sorteerimiskeskusesse. See on bassein kümnete või isegi sadade tuhandete töötlemata tehingutega,kust kaevurid need uutesse plokkidesse eraldavad.

Ühte plokki mahub piiratud hulk informatsiooni, seega piirab ploki suurus Bitcoini võrgustiku tehingute mahutavust.

Bitcoini andmebaas on plokiahel

Bitcoini andmebaasiks on plokiahel. Nagu nimigi viitab, koosneb see aheldatud plokkidest. See on hajutatud pearaamat, milles iga plokk salvestab individuaalseid andmeid. Plokiahel sarnaneb komplektile omavahel seotud failidest.

Iga võrgu fullnode salvestab identse koopia plokiahelast. Kõik node’d peavad enne lisamise jätkamist nõustuma iga ploki vastu võtmisega. See konsensus võimaldab igal network (võrgu) node’l alati omada identset koopiat plokiahelast.

Plokiahelatehnoloogia võimaldab kasutada hajutatud andmeid. Kui Bitcoin kasutaks tsentraliseeritud andmerepositooriumi, oleks see haavatav häkkimistele või valitsuse sekkumistele. Selle asemel kopeeritakse Bitcoini plokiahel tuhandete arvutite kõvaketastele. Ükski üksus ei saa võrgustikust korraga eemaldada kõiki node, seega ei saa Bitcoini plokiahelat hävitada.

On oluline mõista, et Bitcoin ei saa olla eraldatud plokiahelast eraldi valuutaks. Seda ei saa printida pangatähtedena, nagu eurosid või dollareid. Bitcoin on korraga nii digitaalne makseprotokoll kui ka digitaalne valuuta.

Lugege sellest artiklist kohta rohkem plokiahelatehnoloogia kohta: mis on plokiahel?

Bitcoini plokiahelat hoiavad töös kaevurid

Kaevandajad vastutavad Bitcoini plokiahela säilitamise eest, luues uusi plokke iga kümne minuti järel. Kaevandamine on vajalik Bitcoini konsensuse algoritmi, Proof of Work (PoW), tõttu. See tähendab, et kaevandajad peavad võrgule tõestama, et nad on enne uute plokkide loomist teinud piisavalt arvutustööd.

Praktikas püüavad kaevandajad lahendada matemaatilisi võrrandeid 24/7/365. Need võrrandid ei ole matemaatiliselt rasked, kuid nõuavad palju arvutusvõimsust. Võiks öelda, et kaevandajad üritavad arvata õigeid lotonumbreid. Kui piisavalt paljud kaevandajad teevad iga sekund miljoneid arvamisi, tabab üks neist õige lahenduse ja saab luua uue ploki.

Praegu on Bitcoini suurimaks piiranguks selle ploki väike suurus. See piirab võrgu töötlemiseks võimalike tehingute arvu vähem kui 10le sekundis.

Kaevandajad saavad oma töö eest tasuks bitcoine. Neid nimetatakse plokkideks. Kaevandajad saavad ka võrgu kasutajate makstud tehingutasud endale jätta.

Igaüks saab hakata kaevandama bitcoine või muid krüptorahasid. Siiski nõuab kaevandamine tohutut arvutusvõimsust, mis tähendab suurt elektritarbimist. Bitcoini kaevandamine toimub spetsialiseeritud ASIC-kaevuritega.

Allpool oleval pildil on Hiina Bitmaini toodetud ASIC-kaevurid.

Bitcoini kaevandamisel on kaks olulist ülesannet:

1. Uute tehingute salvestamine plokiahelasse
2. Uute bitcoini müntide levitamine plokkide tasude kaudu

Kui kaevurid lõpetaksid töö, katkeks Bitcoini võrk koheselt.

Bitcoini Proof of Work konsensuse algoritmi peetakse paljude poolt vanamoodsaks. Selle konkureeriv alternatiiv on Proof of Stake (PoS), kus kaevandamine pole vajalik. Siiski tagab Proof of Work Bitcoini plokiahela turvalisuse, muutes selle manipuleerimatuks.

Aastal 2021 toimus suur muutus Bitcoini kaevandamises globaalsel tasandil. Hiina, mis valitses varem kaevandamist, keelas Bitcoini kaevandamise, sundides kaevandusfarme liikuma teistesse riikidesse. See on aidanud üleminekut rohelisematele energiaallikatele. Taastuvenergia kasutamine kaevandamisel on muutunud oluliseks teemaks, eriti institutsionaalsetele investoritele.

Lugege rohkem Bitcoini kaevandamise ja sellest, kuidas alustada oma kaevandusfarmi, meie põhjaliku juhendiga Bitcoini kaevandamise kohta.

Avaliku võtme (public key, asümeetriline) krüptograafia

Bitcoin kasutab võrgutransaktsioonides avaliku võtme krüptograafiat. See tehnoloogia on oluline Bitcoini ja paljude teiste veebiprotokollide jaoks.

Bitcoinid seostatakse avalike aadressidega plokiahelas. Bitcoini plokiahela raamatupidamine toimub järgmiselt: “X bitcoini saadetakse avalikust aadressilt A avalikule aadressile B.” On võimalik vaadata mis tahes ploki mis tahes tehingut Blockchain.com Bitcoin Explorer’is. Sellel saidil saate klõpsata mis tahes Bitcoini aadressil, et näha selle tehingute ajalugu.

Bitcoini aadressi bilanss on sellega seotud tehingute summa plokiahelas. Allpool olev pilt näitab tehinguid Bitcoini plokiahelast.

Nagu näha, on aadressid numbrite ja tähtede järjestused. Iga aadress algab numbriga 1, numbriga 3 või tähtedega bc1. Need on tõstutundlikud, st suur- ja väiketähed on olulised. Kuigi raamatupidamine on avalik, ei saa te aadressi seostada üksikisikuga.

Bitcoini aadress tuletatakse matemaatiliselt avalikust võtmest. Iga avalik võti on alati seotud privaatvõtmega. Avalikus aadressis olevaid vahendeid saab hallata ainult privaatvõtmega, mida võõras ei saa avalikust võtmest tuletada.

Seega on tegemist huvitava kombinatsiooniga avalikust ja privaatsest raamatupidamisest. Keegi ei saa vaadata tehinguid Bitcoini plokiahelas, teadmata tehingute taga olevat isikut. Näeme ainult bitcoine liikumas aadressilt X aadressile Y.

Avaliku võtme krüpteerimine on saanud vähe tähelepanu. Siiski põhineb kogu Bitcoini funktsionaalsus sellele aastakümnete vanusele tehnoloogiale.

Bitcoine hoitakse digirahakottides

Bitcoine hoitakse Bitcoini rahakotis. Bitcoini rahakott võib olla arvutiprogramm, mobiilirakendus või külm rahakott, sarnane USB-pulgale. Populaarseimad rahakotid toetavad Bitcoini ja tuhandeid teisi krüptorahasid.

Algajale on oluline mõista, et Bitcoini rahakott ei toimi nagu tavaline rahakott. Bitcoini rahakotis pole ühtegi bitcoini. Kõik bitcoiniühikud on alati kantud plokiahelasse. Plokiahel sisaldab ajakohast teavet selle kohta, kui palju bitcoine on hoitud teatud aadressil.

Bitcoini rahakott toimib plokiahela graafilise kasutajaliidese (GUI) jaoks. Kui soovite saata bitcoine oma rahakotist, teatab tarkvara Bitcoini võrgule, et teil on juurdepääs küsimuses oleva Bitcoini aadressi vahenditele. See toimub avaliku ja privaatse võtme krüptograafia abil.

Bitcoini rahakott saab ka mitmest aadressist pärit vahendid kombineerida üheks bilansiks. Pildil näidatud Ledger Nano X on turu populaarseim külm rahakott. See on seade, mis sarnaneb USB-pulgale ja ühendatakse arvuti või mobiilseadmega tehingute kinnitamiseks.

Algaja investor hoiab sageli bitcoine nendes börsides, kus ta neid ostis. Bitcoini ülekandmine või rahakoti haldamine võib uustulnukatele tunduda ohtlik. Muidugi kaasneb iseseisev hoiustamine riskidega, ja Bitcoini tehingutes pole tagasivõtmise funktsioone ega turvavõrke. Kui kaotate bitcoini mingil põhjusel, on need igaveseks kadunud.

Mobiilirahakotid on väga populaarseks saanud viimastel aastatel. Neid on lihtne kasutada ja alla laadimine on tasuta. On ka mitu tasuta Bitcoini rahakotti, mida saab kasutada arvutis. Lugege lähemalt erinevatest Bitcoini rahakottidest selles artiklis: Algaja juhend Bitcoini rahakotist.

Bitcoinide ostmine on lihtne

Bitcoinide ostmises pole midagi raskemat kui veebipanga teenuse kasutamine. Mitmed turvalised ja usaldusväärsed Bitcoini börsid on ka algajatele sobilikud. Saate alustada oma Bitcoini teekonda Coinbase’is. See on üks suurimaid börse maailmas ja avalikult noteeritud (Nasdaq) ettevõte.

Lugege rohkem Coinbase’ist meie Coinbase’i juhendist algajatele.

Allpool on pilt Coinbase’i esilehest, mis on juurdepääsetav mobiilseadme kaudu.

Bitcoinide ostmise praktiline tase toimub järgmiselt:

1. Ava konto Bitcoini börsil, näiteks Coinbase’is.
2. Kinnita oma identiteeti.
3. Tee sissemakse fiat-valuutas (EUR, USD jne) krediitkaardi või pangaülekandega.
4. Vaheta fiat-valuuta Bitcoinide vastu.
5. Mõtle enda jaoks sobiva säilituslahenduse peale.

Konto avamine võtab umbes 15 minutit. Identiteet kontrollitakse kehtiva passiga. Sissemakse saab teha oma internetipanga kaudu.

Fiat-valuuta vahetamine Bitcoinideks toimub mõne hiireklõpsuga. Pärast seda saate mõelda enda jaoks sobiva säilitusvõimaluse peale. Viimaseks jääb kõige raskem ülesanne, see tähendab Bitcoinide hoiustamine!

Suurimad väljakutsed on seotud ostujärgsete sündmustega. Selle põhjuseks on Bitcoini äärmuslik volatiilsus. Bitcoini hind on ajaloolistes tsüklites langenud 70-80 protsenti. Selline üles-alla tõusmine paneb nõrganärvilised müüma oma münte.

Iga kolme kuni nelja aasta tagant toimuv hinnaralli meelitab uusi investoreid. Ainult väike protsent neist osaleb järgmise buumi alguses. Paljud algajad muutuvad ahneks, investeerivad liiga palju ja ei suuda vastu pidada jõulisele langusturule (bear market).

Üksikasjalikud juhised Bitcoini ostmise kohta leiate sellest artiklist: Kuidas osta Bitcoini.

Bitcoini tulevik

Bitcoini tulevik näib helge! Pärast 2017. aasta buumi on Bitcoinist saanud ülemaailmne nähtus ja uus investeerimisklass miljonitele inimestele. Tulevikus hakkab Bitcoin suurendavalt huvitama traditsioonilisi aktsiainvestoreid, institutsioone ja riiklikke osapooli.

Bitcoini liikumine on kasvanud väikesest eksperimendist globaalseks kogukonnaks, milles osaleb kümneid miljoneid inimesi. Bitcoiniga seotud teenused annavad tööd sadadele tuhandetele töötajatele üle maailma. See on oluline tööstusharu, mida iga riik ja osariik peab tõsiselt võtma.

Aastakümme alates 2020. aastast keskendub regulatsioonidele. Krüptotööstus saab lõpuks raamistiku USA-s ja Euroopa Liidus. See on positiivne tööstusele ja võimaldab veelgi laiemat institutsionaalset osalust. 2024. aastal heaks kiidetud spot Bitcoin ETF USA-s oli samuti oluline samm.

Peaksime tulevikus nägema rohkem uudiseid riikidest, mis võtavad Bitcoini kasutusele ametliku maksevahendina.

Bitcoini positsioon tundub krüptovaluutaturul stabiilne. Kuigi Bitcoini turuosa on viimase viie aasta jooksul vähenenud, pole ühte selget konkurenti selgelt esile tõusnud. Bitcoin on unikaalne kombinatsioon detsentraliseerimisest ja tehnoloogiast – sellist asja ei ole võimalik kunagi uuesti luua.

Kui olete huvitatud Bitcoinide müümisest vaadake artiklist sellest: Kuidas müüa Bitcoine?

Bitcoini halving (poolitamine)

Bitcoini halving on järgmine oluline sündmus, mis on seotud Bitcoiniga. Halving on rahanudspoliitiline sündmus, mis toimub iga nelja aasta tagant või umbes nii ning poolitab Bitcoini kaevurite plokkide tasud. Teisisõnu langeb uute bitcoinide arv (Bitcoini inflatsioon) 50 protsendi võrra.

Järgmine poolitamine toimub 2024. aasta aprillis. See on Bitcoini neljas poolitamine.

Bitcoini poolitamised on alati suured sündmused. Neist räägitakse kuusid, isegi aastaid varem. Meedia kajastab järjest enam poolitamise mõjusid, eriti nüüd, kui Bitcoini hind on üha tihedamalt seotud aktsiaturuga.

Oleme avaldanud eraldi artikli teemal, Bitcoini halving 2024, mis kajastab teemat põhjalikult. See annab teile kogu teabe Bitcoini halving’ust ja selle mõjude kohta.

Bitcoini kasutamine valuutana

Viimastel aastatel ei ole Bitcoini kasutamine valuutana oluliselt kasvanud. Sellel on kaks peamist põhjust:

1. Maksustamine
2. Bitcoini olemus investeeringuna

Maksustamine on Bitcoini kasutamise suurim takistus valuutana peaaegu igas riigis. Kui maksate kaupade või teenuste eest bitcoinides, loote maksustatava sündmuse. Maksuamet näeb seda kui bitcoinide müüki fiat’ile, mida seejärel kasutatakse toote või teenuse eest tasumiseks.

Võib-olla sama oluline põhjus on Bitcoini olemus investeeringuna. Bitcoini nähakse digitaalse kullana, st väärtuse säilitajana ja ostujõuna. Muidugi on selle hind ajalooliselt tõusnud oluliselt rohkem kui analoogkuld, muutes selle spekulatiivseks varaks.

Kui teil on nii bitcoine kui ka fiat’i, miks peaksite loobuma ja jätma oma kontole väärtust kaotava fiat’i? Enamikus riikides ei ole Bitcoini kasutamine valuutana mõistlik.

100 protsendine Bitcoini toel elamine nõuaks seadusandluse muutust, nagu oleme näinud El Salvadoris. Kui teid makstakse bitcoinides ja maksate kõik elamiskulud ja maksud bitcoinides, võiksite täielikult fiat’ist loobuda.