Mis on Bitcoini kaevandamine?

Bitcoinide kaevandamine on arvutuslik töö, mida teevad spetsiaalselt selleks loodud arvutid. Kaevandamine on pidev protsess, kus kaevandajad lisavad Bitcoini plokiahelasse ligikaudu iga 10 minuti järel uue ploki.

See artikkel on algajate juhend Bitcoini kaevandamisest. Vaatame üle kaevandamise tehnilised põhimõtted ja majanduslikud tegurid, mis kaevandajaid mõjutavad. Samuti saad praktilised juhised, millega arvestada enne kaevandamisega alustamist.

Mis on Bitcoinide kaevandamine?

Bitcoini kaevandamine on Bitcoini plokiahela ülalpidamise protsess. Seda teevad Bitcoini võrgus olevad kaevandusseadmed, mis on spetsiaalsed ASIC-arvutid. Bitcoin vajab kaevandamist, sest see kasutab Proof of Work konsensusalgoritmi.

Kaevandamine tähendab praktilises mõttes räsiarvutuste (hash) pidevat kordamist. Algaja jaoks võib see olla üsna hägune mõiste, mistõttu selgitatakse kaevandamist tihti lotonumbrite näitega.

Kujuta ette, et miljonid arvutid võistlevad omavahel ja üritavad ära arvata õigeid lotonumbreid. Mida võimsam on kaevandaja, seda rohkem “pakkumisi” (arvutusi) suudab ta sekundis teha. Mida rohkem pakkumisi kaevandaja teeb, seda suurem on tõenäosus õige number ära arvata.

See arvutus loob “proof of worki”. Kui kasutad piisavalt ressursse, et teha arvutusi ja leida tulemus, mis vastab nõuetele, on sul õigus lisada plokiahelasse uus plokk.

Allpool on pilt kahest Bitmaini (Hiina ettevõte) toodetud ASIC-kaevandajast, mille arvutusvõimsus on peaaegu 500 TH/s (500 triljonit arvutust sekundis).

Sageli öeldakse, et kaevandajad püüavad lahendada keerulist matemaatilist võrrandit. See ei ole päris täpne. Tegemist on pigem “jõuprooviga”, mis nõuab toorest arvutusvõimsust ja kordamist. Seetõttu töötab lotonumbrite analoogia paremini.

Umbes iga 10 minuti järel leiab üks kaevandajatest õige räsi väärtuse. See kaevandaja saab:

1. ⛓️ õiguse lisada plokiahelasse uus plokk ja valida, millised Bitcoini tehingud sinna kaasata
2. 💵 plokipreemia – praegu 3,125 BTC ploki kohta
3. 💰 tehingutasud kõigi plokki lisatud tehingute eest

Uued bitcoinid tekivad seega plokipreemiatena.

Kui plokk on plokiahelasse lisatud, algab uus võistlus järgmise ploki nimel ehk uue räsi väärtuse leidmine. Mõnikord leiavad Bitcoini kaevandajad räsi väärtuse paari minutiga, teinekord võib minna kümneid minuteid. Pikemas vaates on keskmine ajakulu umbes 10 minutit.

Igaüks võib osta Bitcoinide kaevandaja ja kaevandamises osaleda. Enamik kaevandamisest toimub tänapäeval suurtes kaevandusfarmides, kuhu mahub kümneid tuhandeid kaevandajaid. Need farmid rajatakse sageli strateegiliselt odavate energiaallikate lähedusse.

Bitcoinide kaevandamine vs. teiste krüptovaluutade kaevandamine

Bitcoin ei ole ainus krüptoraha, mida kaevandatakse. Lisaks Bitcoinile on olemas ka teisi Proof of Work põhiseid krüptovaluutasid, mis vajavad toimimiseks füüsilisi kaevandusseadmeid. Sellisteks krüptovaluutadeks on näiteks Dogecoin, Litecoin ja Monero.

Iga kaevandatava krüptovaluuta tehnoloogias on väikseid erinevusi, kuid tööpõhimõte on sarnane Bitcoini omaga: kaevandajad võistlevad plokipreemiate nimel ja hoiavad plokiahela töös.

Suurim erinevus Bitcoini ja teiste PoW krüptovaluutade vahel on võrgu hashrate ehk kõigi kaevandajate koguarvutusvõimsus. Bitcoini hashrate on umbes 100 korda suurem kui kõigi teiste kaevandatavate (PoW) krüptovaluutade hashrate kokku. See teeb Bitcoini märgatavalt turvalisemaks võrreldes teiste PoW krüptovaluutadega.

Oluline on mõista, mis suunas tehnoloogia areneb. Enamik kaevandatavaid krüptovaluutasid loodi enam kui 10 aastat tagasi. 2017. aastal hargnes Bitcoinist (fork) ka mitu krüptovaluutat, näiteks Bitcoin Cash. Proof of Work ja kaevandamine on protsessid, mis tekkisid krüptomaailmas varakult.

2020ndatel käivitatud krüptovaluutad kasutavad peaaegu alati Proof of Stake (PoS) konsensust. PoS-võrgus on ASIC-kaevandusseadmed asendunud tavaliste võrgu-serveritega. See teeb PoS-võrgu käivitamise ja skaleerimise palju lihtsamaks.

Kaevandamise kohta eri krüptovaluutades saad põhjalikuma ülevaate siit juhendist: Krüptode kaevandamise juhend.

Bitcoini plokiahel ja kaevandamine

Bitcoini plokiahel on avalik andmebaas, mis sisaldab kõiki Bitcoini võrgus saadetud tehinguid. Plokiahel on üks hajusandmebaasi (distributed database) tüüp. Enamik krüptovaluutasid kasutab plokiahelat, kuid olemas on ka teisi hajusandmebaase.

Plokiahel on sisuliselt järjestikuste andmeplokkide ahel, mis on omavahel seotud. Plokki võib ette kujutada failina, mis sisaldab tehingute loetelu. Iga tehing sisaldab infot saatja, saaja ja saadetud bitcoinide arvu kohta ning lisaks metainfot.

Allpool on pilt juhuslikust Bitcoini tehingust ja seal sisalduvatest andmetest.

Oluline on mõista, et ploki suurus on piiratud. Bitcoini puhul mahub ühte plokki ligikaudu 4 megabaiti andmeid. Piiratud maht sunnib kasutajaid tehingutasude nimel konkureerima, kui nad tahavad, et nende ülekanne töödeldaks enne teisi. See tõstab tehingutasusid perioodidel, kui võrk on koormatud.

Bitcoini kaevandajad ehitavad Bitcoini plokiahela. Nad loovad võrgule saadetud tehingutest uue ploki keskmiselt iga 10 minuti järel. Bitcoini kaevandamine kindlustab ka plokiahela turvalisuse.

Bitcoini plokiahel on väga turvaline tänu võrgu hashrate’ile. Plokiahelas olevate andmete manipuleerimiseks peaks ründajal olema rohkem arvutusvõimsust kui kõigil teistel võrguliikmetel kokku. Seda nimetatakse 51% rünnakuks. Praktikas on ühel osapoolel peaaegu võimatu koguda piisavalt võimsust, et Bitcoini rünnata.

Plokiahela töö kohta saad rohkem lugeda siit: Mis on plokiahel?

Kaevandamistasud ja tehingutasud

Bitcoini kaevandamise majanduslik pool on vähemalt sama oluline kui tehniline teostus. Bitcoini kaevandamine peab olema majanduslikult jätkusuutlik, muidu vaba turu osalised ei teeks seda.

Sageli keskendutakse Bitcoini kaevandamise majanduses kaevandamistasudele. Oluline on mõista, et kaevandajate tulu koosneb kahest osast:

1. Kaevandamistasud (plokipreemia)
2. Tehingutasud

Kaevandamistasu on praegu 3,125 bitcoini ploki kohta. Tehingutasude osakaal on tavaliselt palju väiksem kui plokipreemia, kuid tipuaegadel on see kasvanud ka kümneteni protsentideni.

Bitcoini kaevandamine on karm majanduslik võidujooks kaevandusfarmide vahel, sest võrgu hashrate (kaevandamisvõimsus) kasvab ajas. Uusi kaevandajaid lisandub ning vanad seadmed vahetatakse välja efektiivsemate vastu.

Allpool on pilt Bitcoini võrgu hashrate’i kasvust. Värskeid andmeid leiad sellelt lehelt.

Kuna Bitcoini hashrate kasvab, siis plokipreemia pooldub iga 4 aasta järel. Seda protsessi nimetatakse Bitcoin Halvinguks. Järgmine plokipreemia pooldumine on hinnanguliselt 2028. aastal.

See tähendab, et aina suurem hulk kaevandajaid võistleb aina väiksemate plokipreemiate nimel. See sunnib kaevandusfarme pidevalt enda tegevust parandama: uuendama kaevandusseadmeid ja leidma võimalikult odavat elektrit.

Millal Bitcoinide kaevandamine lõpeb?

Teoorias jätkub Bitcoinide kaevandamine seni, kuni Bitcoini võrku kasutatakse ja kaevandamine on majanduslikult tasuv.

Kui Bitcoini kaevandamine peatuks, peatuks kogu Bitcoini võrk, sest keegi ei hoiaks plokiahelat töös. Praktikas oleks Bitcoini turvalisus rikutud juba palju varem, nii et Bitcoinit tõenäoliselt enam ei enam kasutataks.

Vaatame nüüd levinud algajate küsimust: “Kuna Bitcoini plokipreemia langeb lõpuks nulli, kas kaevandamine siis ei lõpe?”

Bitcoini plokipreemia pooldub iga 210 000 ploki järel ehk umbes iga 4 aasta tagant. Viimane pooldumine toimub plokil 6 720 000 (hinnanguliselt 2136), mil preemia pooldub 0,00000001 bitcoinini. See on 1 satoshi ehk üks sajamiljondik bitcoinist.

Aastal 2140 plokipreemia enam ei pooldu – see langeb nulli.

Kas kaevandamine lõpeb 2140. aastal? Tõenäoliselt mitte, sest kaevandajad saavad ka pärast seda tehingutasusid. Kuid tehingutasud (koos Bitcoini hinnaga) peaksid kasvama, et kompenseerida plokipreemia kadumist ja hoida kaevandamine kasumlikuna.

Alloleval pildil: Bitcoini kaevandusfarmi sisemus.

Praktikas võivad kasumlikkuse probleemid tekkida palju varem kui 2140. See tekitab ka küsimusi majandusliku tasakaalu kohta.

Kui tehingutasud tõusevad liiga kõrgele, muutuvad väiksed ülekanded liiga kalliks. See omakorda vähendaks Bitcoini võrgu kasutust, mis langetaks tehingutasusid (need kasvavad üldiselt koos kasutuse kasvuga). Samal ajal liiguvad väiksemad tehingud üha enam Bitcoin Lightning Networki.

Kuidas see “dilemma” laheneb? See teema on kindlasti järgmiste aastakümnete jooksul tihti arutlusel. Palju sõltub ka sellest, kas Bitcoini hinna areng jätkub sama soodsalt nagu varem ning kas Bitcoini plokiahelas tekivad uued kasutusviisid.

Kokkuvõte: probleem ei ole kaevandamispreemiate lõppemine 2140. aastal. Kui plokipreemiate vähenemine hakkab kaevandajatele probleeme tekitama, tekivad need tõenäoliselt oluliselt varem – võib-olla juba järgmise 10–20 aasta jooksul. Praegu käsitletakse teemat peamiselt teoreetiliselt.

Bitcoinide kaevandamise energiakulu

Bitcoinide kaevandamine tarbib märkimisväärselt energiat. See energiakulu on sageli suurim kriitikaallikas Bitcoini suhtes. Kriitikud leiavad, et nii suur energiatarbimine on põhjendamatu, sest on olemas alternatiive. Turul on miljoneid krüptovaluutasid, mille energiakulu on vaid murdosa Bitcoini omast.

Bitcoini energiakulu teeb selle aga erakordselt turvaliseks. Rünnak võrgu vastu nõuaks nii palju ressursse, et see ei oleks majanduslikult mõistlik. Isegi kui keegi tahaks Bitcoini rünnata rahalistest kahjudest hoolimata, oleks vajalike kaevandusseadmete hankimine samuti väga keeruline.

Bitcoini kaevandamine toimib vaba turu tingimustes. Paljud ettevõtted üle maailma kasutavad oma ressursse Bitcoini kaevandajate käitamiseks, sest nad peavad seda majanduslikult tasuvaks. Kasumlikkus arvutatakse iga päev ning kaevandusfarme suletakse aeg-ajalt, kui need ei täida kasumieesmärke.

Samas hinnatakse Bitcoini kaevandamise mõistlikkust sageli subjektiivselt. Üks inimene võib pidada Bitcoini kasutuks, teine väärtuslikuks tehnoloogiaks. Vaba turu majanduses suunatakse ressursid sinna, kus piisavalt osapooli näeb väärtust.

Viimastel aastatel on Bitcoini kaevandamine üha enam liikunud taastuvenergia suunas. Kaevandusettevõtted kasutavad hüdro-, tuule-, päikese- ja tuumaenergiat. Bitcoini kaevandamist saab rajada ka piirkondadesse, kus energiat toodetakse rohkem, kui kohalikul tasandil tarbitakse. Nii saab kaevandamine kasutada energiat, mis muidu jääks osaliselt kasutamata.

Bitcoini energiakulu on väga lai teema, mida me selles artiklis süvitsi ei käsitle. Veebist leiab selle kohta palju infot.

Lõppkokkuvõttes taandub see küsimusele, kas piisavalt paljud inimesed peavad Bitcoini nii väärtuslikuks, et on valmis selle nimel ressursse kulutama. Kui turule tulevad paremad alternatiivid, suunatakse ressursid seejärel mujale.

Kuidas alustada Bitcoinide kaevandamisega praktikas?

Järgnevalt vaatame, mida peaks tulevane kaevandaja enne Bitcoini kaevandamisega alustamist läbi mõtestama.

Kaevandamiseks vajalikud ruumid

Bitcoini kaevandaja on väga vali arvuti, mis toodab ka palju soojust. Näiteks elutoa nurgas seda pidevalt töös ei saa hoida.

Sul on vaja kaevandamiseks eraldi ruumi. Näiteks garaaž, kelder, panipaik või muu sarnane ruum, mida ei kasutata pidevalt eluruumina.

Mida jahedam ruum, seda parem on see kaevandusseadmele. Bitcoini kaevandaja tekitatud jääksoojust saab suunata ka teistesse ruumidesse kütmiseks.

Kaevandusseadmed

Bitcoini kaevandamine toimub spetsiaalselt toodetud ASIC-seadmetega. Nende hinnad ulatuvad tuhandetest eurodest kümnete tuhandete eurodeni. Põhimõte on sama nagu teiste arvutite puhul: mida kallim seade, seda rohkem on võimsust.

Oluline on arvestada kaevandusseadmete pidevat arengut. Täna ostetud seade võib olla kasumlik ühe kindla Bitcoini hinna juures, kuid aasta pärast võib olukord olla näiteks täiesti teistsugune.

Kaevandusseadmed muutuvad pidevalt efektiivsemaks, mistõttu vanemad seadmed kaotavad ajas konkurentsivõimelisust. Seetõttu on oluline, et kaevandaja ostuhind teenitaks tuludega tagasi võimalikult kiiresti.

Bitcoini kaevandaja kasumlikkus on kombinatsioon tema kaevandamisvõimsusest (hashes per second) ja elektrikulust.

Elektrikulu

Elektrikulu on Bitcoini kaevandamise kasumlikkuse võtmetegur. Isegi kui ostad kõige võimsama kaevandaja, ei ole protsess kasumlik, kui sinu elektrileping on liiga kallis.

Kõigi kaevandatavate krüptovaluutade jaoks on internetis kalkulaatorid. Saad sisestada kaevandaja hashrate’i, tema elektritarbimise ja oma elektrilepingu hinna. Kalkulaator näitab hinnangulist päevast kasumit. Näiteks Minerstats.com pakub kalkulaatorit Bitcoini kaevandamise kasumlikkuse hindamiseks.

Pea meeles, et arvestama peab kõiki elektriga seotud kulusid – mitte ainult EUR/kWh hinda. Keskmise kodukasutaja jaoks on kaevandamine sageli kasumlik ainult siis, kui Bitcoini hind on selges tõusutrendis.

Kaevandamisbasseinid

Üksikul Bitcoini kaevandajal on üliväike tõenäosus leida plokk täiesti üksi. Tõenäosus on umbes sama, mis võita loteriid mitu korda järjest. Seetõttu liitub enamik kaevandajaid kaevandamisbasseinidega.

Kaevandamisbasseini idee on lihtne: kaevandajad ühendavad oma arvutusvõimsuse ühiseks “basseiniks” ja jagavad preemiad osalejate vahel. Kaevandamisbasseinides võib olla kümneid tuhandeid liikmeid. Tuntud kaevandamisbasseinid on näiteks Foundry USA, AntPool ja F2Pool.

Kaevandamisbassein muudab juhusliku ja harvaesineva plokipreemia ühtlasemaks sissetulekuks. Ilma kaevandamisbasseinita võiks üksik kaevandaja oodata kümneid või isegi sadu aastaid, et leida üks plokk.

Tavaliselt võtab kaevandamisbassein teenustasu umbes 1–2%.

Rahakott ja maksud

Kaevandamiseks vajad ka Bitcoini rahakotti. See võib olla sinu arvutisse paigaldatud tarkvara, mobiilirakendus, brauserilaiendus või füüsiline seade. Erinevate rahakottide tüüpide kohta saad rohkem lugeda siit: Bitcoini rahakoti algajate juhend.

Bitcoini kaevandamistasud makstakse bitcoinides (BTC) ning need saadetakse sinu rahakotti teatud intervallidega. Kui soovid kaevandamisest saadud tulu müüa, saad bitcoinid saata börsile ja müüa need eurode eest.

Pea meeles, et Bitcoini kaevandamisest saadud tulu on maksustatav. Maksuameti juhised annavad täpsemat infot selle kohta, kuidas kaevandusseadmete ostu ja elektrikulu saab maksustamisel kuludena arvesse võtta.

Kaevandamisega seotud riskid

Bitcoini kaevandamine sisaldab finantsriske, mida tasub teada. Siin on kolm kõige olulisemat riski.

• Konkurents: Bitcoini kaevandamine muutub igal aastal keerulisemaks, sest konkurents kasvab. Täna tehtud kasumlikkuse arvutus võib kiiresti aeguda.
• Bitcoini hind: Bitcoini hinna tõus on varem kompenseerinud plokipreemia pooldumist. Kui Bitcoini hinnatrend nõrgeneb, võib kaevandamine olla pikka aega kahjumlik.
• Muud riskid: arvesta ka seadmete tehniliste probleemide või elektrihinna tõusuga.

Mõtle hoolikalt läbi, kas riskid on sinu jaoks vastuvõetavad. Üldiselt on keskmisel investoril märksa lihtsam ja turvalisem osta Bitcoini otse, kui alustada kaevandamisega.

Kas Bitcoini kaevandamine on 2026. aastal kasumlik?

Üldiselt on Bitcoini kaevandamine 2026. aastal kasumlik. Kuid põhiline küsimus on: kelle jaoks on kaevandamine kasumlik?

Konkurents Bitcoini kaevandamises kasvab igal aastal. Kaevandamine koondub üha enam suurtesse farmidesse, mis rajatakse odavate energiaallikate lähedusse. See on globaalselt miljarditesse ulatuv äri.

Tavainimene ei suuda kasumlikkuses võistelda suurimate tegijatega. Samas ei tähenda see, et Bitcoini kaevandamine ei võiks eraisikule teatud tingimustel kasumlik olla.

“Kas Bitcoini kaevandamine on praegu kasumlik?”

Sellele pole ühest vastust. Kasumlikkus sõltub eelkõige sinu elektrilepingust ja Bitcoini hinnast. Lisaks mõjutavad kasumlikkust veel paljud tegurid, näiteks:

• Kas kasutad ära kaevandamisel tekkivat jääksoojust?
• Millised ruumid on sul olemas kaevandamiseks?
• Kas kaevandad ettevõttena või eraisikuna?

Pea meeles, et Bitcoin ei ole ainus kaevandatav krüptovaluuta. Teiste krüptovaluutade kaevandamine võib keskmisele inimesele olla oluliselt kasumlikum.

Bitcoinide kaevandamise kokkuvõte

Bitcoinide kaevandamine on arvutusprotsess, mida tehakse spetsiaalselt loodud ASIC-seadmetega. Üle maailma töötab suur hulk kaevandusseadmeid, mis konkureerivad järgmise ploki loomise nimel Bitcoini plokiahelas. Bitcoin vajab kaevandamist, sest see kasutab Proof of Work konsensusalgoritmi.

Kaevandajad saavad plokipreemia (3,125 BTC) ja selle ploki tehingutasud, mille nad loovad. See tähendab, et uued bitcoinid tekivad kaevandamise käigus. Kõik bitcoinid on aastaks 2140 kaevandatud.

Bitcoini kaevandamine on ka üks suuremaid kriitikaallikaid Bitcoini suhtes. Kaevandamist kritiseeritakse selle elektrikulu pärast. Bitcoini osakaal maailma elektritarbimises on väike, kuid kaevandamine tarbib sama palju elektrit kui paljud keskmise suurusega riigid.

Bitcoini kaevandamine toetub üha enam taastuvenergia allikatele. Enamik kaevandajaid asub suurtes kaevandusfarmides, mida saab rajada päikese-, hüdro- või tuumaelektrijaamade lähedusse.

Igaüks võib osta Bitcoini kaevandaja ja alustada kaevandamist. Kuid ilma odava elektrita on kasumlik kaevandamine keeruline. Keskmise investori jaoks on tavaliselt lihtsam osta Bitcoine.